Ajalugu

Valga Gümnaasiumil on peaaegu 100-aastane ajalugu

Valga eestikeelse keskkooli asutamist üritati Valga Rahvahariduse Seltsi poolt juba 1918. a, aga selleks ei antud Saksa okupatsioonivõimu poolt luba.

Puudusid ka vastavad kooliruumid.

2. detsembril avaldati “Eesti Ajutise Valitsuse määrused koolide kohta“, milles õpilaste emakeel tunnistati õppekeeleks.

19. septembril 1919. a võttis Asutav Kogu vastu määruse koolikohustuse laiendamise kohta 1919/1920 õppeaastal. Kehtestati koolikohustus 9-14-aastastele lastele.

7. mail 1920.a võeti vastu „Avalikkude algkoolide seadus“, millega muudeti algõpetus kohustuslikuks, algkooli lõputunnistus andis õiguse astuda keskkooli ilma eksamiteta. Kehtestati koolikohustus 7-16-eluaastani.

1919. a võtsid Valgas võimu enamlased ja võimalikuks osutus panna alus Valga Segakeskkoolile. Kool alustas tegevust enamlaste terroripäevadel Valgas. Avati 6 klassi. 10 jaanuaril 1919.a aset leidnud esimesel õppenõukogu koosolekul Rahvahariduse Seltsi esimehe Ernst Enno eesistumisel määrati segakooli juhatajaks Marta Pärna.

Asutati Valga Eesti Gümnaasium

11. jaanuaril 1919 Asutati Valga Eesti Gümnaasium (VEG)- Valga esimene, eesti õppekeelega keskharidust andev õppeasutus. See oli 300 õpilasega segakool ja alustas tööd direktor Marta Pärna juhtimisel.

Valga Eesti Gümnaasium sai töötada ainult 1919. a jaanuari lõpuni. Tollal käisid ägedad lahingud Vabadussõja rinnetel. 31. jaanuaril 1919. a toimus Valga lähistel Paju lahing, mille tulemusena Valga vabastati.

1. veebruaril 1919. a hakkasid kehtima uued, Eesti Vabariigi koolikorralduslikud alused. Valga Eesti Gümnaasium reorganiseeriti kaheks iseseisvaks, lahusõpetuse printsiibil töötavaks gümnaasiumiks.

10. veebruaril olid eesti väed vallutanud linna. Tookordne koolikomisjon otsustas segakeskkooli sulgeda ja asutada selle asemele kaks keskkooli, üks poeglastele ja teine tütarlastele.

25. veebruaril 1919 toimus Valga Tütarlaste Gümnaasiumi avaaktus (VTG) Vabaduse tänaval asuvas koolihoones. Kool alustas tööd Valga tuntud pedagoogi Marta Pärna juhtimisel. Õpilaskonna moodustasid Valga ja Valgamaa tütarlapsed, tulijaid oli ka kaugemalt. Kokku alustas õppimist 212 tütarlast.

7. dets 1922. a võttis I Riigikogu vastu „Avalike keskkoolide seaduse“ Keskkool oli selle järgi omavalitsuse või riigi ülalpeetav, moodustas ühtluskooli teise järgu, oli emakeelne ja usuõpetuseta. Kursuse kestus oli vähemalt viis aastat (mitte üle kuue õppeaasta).Võidi moodustada humanitaar-, reaal-, majandus-, jt eriainelisi harusid.

25. veebruaril 1919.a alustas õppetööd ka Valga Poeglaste Gümnaasium.

Õpilasi oli 129. Esialgu töötasid mõlemad gümnaasiumid samas majas, aga erinevatel korrustel. Poeglaste Gümnaasium jõudis oma päriskoju – Valga Valgesse Majja, alles 1923. aastal, olles enne seda töötanud allüürnikuna mitmetes kooliruumides. Alates 1921. aastast aga Jaani kiriku kõrval asuvas koolihoones (endine Valga Linnakool). Kool alustas oma tegevust direktor Olaf Silla juhtimisel, kuid juba alates 1919. a sügisest asendas teda Valgas hästi tuntud pedagoog Tõnis Grünberg.

Direktor Tõnis Grünberg juhtis kooli kuni selle reorganiseerimiseni 1932. aastal.

1932. a sügisest said kõik Valga Tütarlaste- ja Poeglaste Gümnaasiumi õpilased Valga Ühisgümnaasiumi (VÜG) liikmeteks.

Asukohaga Kuperjanovi 10 (Valga Valge Maja) Avalikkude keskkoolide seaduse §15 põhjal suleti Valga Linna Poeglaste -ja Tütarlaste gümnaasium.

Endiste poeglaste gümnaasiumi humanitaarharu ja endiste tütarlastegümnaasiumi majapidamisharu õpilastele õppimise lõpuleviimiseks lubati avatava gümnaasiumi juures avada 1932/33 õppeaastal 3 lisaklassi ja 1933/34 õppeaastal üks lisaklass (Vabariigi Valitsuse otsus 25. mai 1932)

Valga Ühisgümnaasiumis oli üle poole tuhande õpilase. VÜG liigendus humanitaar- ja reaalharuks, millele lisandus kommertsharu.

1934. a koolireform tõi kaasa olulisi koolitöö ümberkorraldusi. Kehtestati progümnaasiumi (5.-9. õppeaasta) ja reaalkooli (7.-9. õppeaasta) staatus, millele järgnes kolmeaastase õppeajaga gümnaasium (10.-12. õppeaasta). Täieliku gümnaasiumihariduse omandamiseks suurenes õppeaeg senisega võrreldes ühe aasta võrra. Algkool oli 6-aastase õppeajaga. Valga Ühisgümnaasiumi direktoriks määrati Viktor Neggo, kelle asemel tuli 1934. aastast Aleksander Raudsepp.

1937. a kevadel kehtestati “Keskkoolide seaduse muutmise seadus“, mis andis keskkoolile, milles oli vaid III, IV, V klass, seadusliku aluse. Valga Gümnaasiumil oli esindatud mõlemad tüübid: 3 klassiline reaalkool 6+3 =9 ja 5 klassiline progümnaasium 4+5=9. Aastatel1939-1941 juhtis gümnaasiumi Aleksander Rikken.

  1. a sai Valga Ühisgümnaasiumist  Valga Gümnaasium (VG) 1. septembril 1939. a algas II maailmasõda. 1940. aastal olid ärevad ning pöördelised juunipäevad, mil Nõukogude Liit okupeeris ja annekteeris Eesti Vabariigi.

1940/41. õppeaasta alguseks oli gümnaasium vastavalt NL koolisüsteemile ümber nimetatud Valga Keskkooliks. Kaotati õppemaks, korraldati ümber koolisüsteem. Koolmajas oli sõjaväehaigla ja õppetöö toimus klasside kaupa linnas laiali.

1941/42 taas Valga Gümnaasium. Õppeaastat alustati Saksa okupatsiooni tingimustes, kusjuures gümnaasiumi nimetus taastati.

  1. a sügisest muudeti kool jälle Valga Keskkooliks 1945.a kolis kool taas Kuperjanovi tn 10

1946. a nimetati kool Valga I Keskkooliks, sest samal aastal avati Valgas ka vene õppekeelega töötav keskkool.

Nendel aastatel toimus mitmekordne gümnaasiumi direktorite vahetus. Ühe õppeaasta kaupa juhtisid kooli:

1941-1942 Friedrich Klement

1942-1943 Johannes Taal

1943-1950 Henn Sirk

1950-1951 Georg Säinas

1951-1957 Julius Lee

1957-1992 Valter Malm

1992- 2015 Raimond Luts

2015 – Andrus Murumaa

1960. a viidi Valga I Keskkoolis sisse tootmisõpetus, 9. klassist alates tütarlastele õmbluseriala ja poistele metallitööde eriala. 1963-1964 töötas koolis 24 klassikomplekti 773 õpilasega.

Tuhande õpilasega suur kool töötas kahes vahetuses. Et linnas oli suur kooliruumide kitsikus, olid kooli allüürnikud ka õhtukeskkool, muusikakool ja spordikool. Koolimaja oli hõivatud varavalgest hilisõhtuni. Nõuti koolile juurdeehitust. Vastav projekt, mille koostajaks oli tuntud arhitekt Arnold Matteus, valmiski seitsmekümnendate aastate algul. See suur ettevõtmine jäi aga realiseerimata, sest päevakorda kerkis uue koolihoone ehitamine.

Algasid ehitustööd, uus koolihoone valmis 1977. a Uus koolimaja andis võimaluse kabinetsüsteemi kasutuselevõtuks.

1994. a nimetati Valga I Keskkool taas Valga Gümnaasiumiks (Riigi kooliameti kiri nr 651).

Läbi ajaloo vahetusid kooli nimed vastavalt riigikorra muutustele. Peaaegu iga uue võimule tulnud valitsusega vahetus ka kooli direktor. Seega 90 aasta jooksul elas kool üle 9 nimevahetust ja vahetus 13 direktorit. Kooli struktuur on jäänud peaaegu samaks. Algaastatel oli kooli juhtimisel suur roll hoolekogul, ka tänapäeval saab hoolekogu töö koolielus järjest olulisema koha.

2012 aastal eraldus koolist põhikool ja koolist sai puhas gümnaasium.

1. septembril 2016 muutus kooli omanik. Koolist sai riigigümnaasium asukohaga uues renoveeritud hoones J Kuperjanovi 10. Kool jõudis lõpuks oma päriskoju.

Uudised

Valga Gümnaasium

J. Kuperjanovi 10

68207 Valga

Eesti

Tel: 766 3830

 

E-post: kool@valgagym.ee