Võimalus arvestada tunnivälist tegevust õppetöö osana

Aasta algul töötas Valga Gümnaasiumi juhtkond koos õpilasesinduse noortega välja õpilase õppekavavälist tegevust valikkursusena arvestava statuudi, mis võimaldab avardada õpilase valikuvõimalusi ning toetada õpilase eneseteostust tema arenguvajadustest lähtuvalt. Tegu on vabatahtliku passile sarnase passiga – Valga Gümnaasiumi õpilaspassiga.

Vastavalt „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ §-s 18 lõikes 2 ning „Valga Gümnaasiumi õppekavas“ p-s 3.3 sätestatule võib kool õppetöö osana arvestada õpilase osalemist huviringis või mõnes muus väljaspool kooli aset leidvas õppetegevuses või õpilase õppekavavälist tegevust kooli arengu eesmärkidel.

Õpilase kooli arengu eesmärkidest lähtuva tegevuse ning koolielu järjepideva edendamise arvestamine valikkursusena on protsess, milles:

  • õpilane panustab kolme õppeaasta jooksul vähemalt 90 vabatahtlikku tundi väljaspool õppetunde koolieluga seotud tegevustes, sealjuures: panusena arvestatakse koolielu arendamise ja edendamisega seotud tegevusi, mille tulemustest saavad osa teised koolipere liikmed.
  • väljaspool kooli panustamine, näiteks osalemine spordivõistlustel, noortekeskuse töös vms, ja tegutsemine õppetöö osana võetavatel üritustel, näiteks õpetajate päev, abiturientide lõpupidu, rebaste päev, jõulupidu, ei lähe arvesse.

Valikkursus, mille sisu moodustub õpilase panuse ja tehtud tegevuste põhjal, kannab nime „Rekreatsioonikorraldus“.

Õpilane tõendab valikkursuse „Rekreatsioonikorraldus“ arvestamist spetsiaalse õpilaspassi täitmisega, mis on leitav SIIT.

Valikkursuse „Rekreatsioonikorraldus“ arvestamiseks esitab õpilane 90 vabatahtliku tunni täitumisel õppejuhi poolt moodustatud komisjonile õpilaspassi, mille põhjal komisjon otsustab õpilase panuse ja tehtud tegevuse arvestamise valikkursusena.

Kui õpilasel ei täitu kolme aasta peale 90 vabatahtlikku tundi, ei saa ta kirja valikkursust, kuid passi on võimalik kasutada sisseastumisel ülikooli ja ka tööle kandideerimisel. Samuti saab passi ära märkida CV-s.